XXVIII laulupidu ISEOMA 3.–6. juulini 2025 Tallinna Lauluväljakul.

Proovid ja läbimängud neljapäeva kuumal pärastlõunal, tuulisel ja päikselisel reedel ning laupäeva pilvisel hommikupoolikul. Maitsvad laulupeosupid. Ja jäätised.

Laupäeval rõõmus rongkäik Popside marsilugude ja oma laulude saatel üllatavalt suure hulga pealtvaatajate kaasaelamisel. Ah jaa, vihma sadas ka. Palju. Kõik jõudsid siiski ilusti pärale. 

"Koit" ja tule süütamine. Ühendkoori võimas leelo. Väljakutäis rahvast.

Arvo Pärdi "Eesti hällilaul" Tõnu Kaljuste hällitusel. Laulsime isegi laulu saksa kielt Toomas Volli eestvõtmisel, ja teisi valiknaiskoori laule ka. Kaunid koraalid. Segakoor hõiskas "Noore veljo, veeritäge". Rannapi ja Runneli "Ilus maa" läks hinge nii lauljatel kui ka publikul.

Laupäeval hõivasid järgemööda lava orkestrid, mudilas- laste- ja poistekoorid, kes kõik oskasid dirigente jälgida ja esitasid hästi selgeks õpitud kaunist, lustakat, rõõmsat, aga ka mõtlikku muusikat. Meie "Heliseb väljadel" oli hõrk, "Näio hääl" ergas, "Vaata ja sa näed" armas ning "Sina oled kullatera" tuli hingest ja läks kordamisele. Meeskoori "Laulja" oli võimas, segakoor suur ja kõlarikas. 

Väljak oli loomulikult rahvast tulvil, vaatamata pidevale sajule. Aga ennäe, enne lõppu jäi sadu järele. See lasi ühendkooril nautida lausa kahte "Tuljakut" järjest, teine kiirem kui esimene ja ei mingit logisemist, Triinil olid kõik need kümned tuhanded lauljad näpu otsas. 

Mesipuu poole juhatas meid sel korral, tegelikult kahel korral, Hirvo Surva. "Mu isamaa on minu arm" laulis rahvas kaasa, nagu ka mesipuu lugu, ikka tulukeste ja Eesti lippude hõljudes.

Oli ilus pidu. Hoolimata paduvihmast ja porist. Meelde jääb kaunis. 

Aitäh kõigile tegijatele!

Eriti muidugi meie dirigentidele: Üllele, kes alustas meiega laulupeolaulude õppimist ning Kristinale, kellega läbisime edukalt ettelaulmised. 

Ja kõigile lauljatele – teieta polekski see ju LAULUPIDU!

Rongkäigu ootel

 

Rongkäigus ikka laululava poole

Pidu saabki läbi

Fotod: Urmo Sibul